Taimed ja seened
"Tamm ehteis"
I koht
Autor:
Kirjeldus: Pilt on tehtud 2014. aasta viimastel päevadel, kui talv alles hakkas oma nägu näitama. See tamm seisis Saaremaal Tutku külas põllul, olles sinna jäetud kasvama, nagu neid ikka põldudel leida võib. Eelmise aasta sügisel aga sai aeg sellest tammest lõpuks võitu ja kukutas puu. Nii mulle see pilt ennast meelde tuletaski, talvistes ehteis kui pidurüü...
"Sügislumelill"
II koht
Autor:
Kirjeldus: Karula rahvuspark jääb minu pildistamisradadele üsna sageli. Käies samades paikades, võib vahel tunduda, et kõik on juba nähtud ja tuttav, kuid siiski leidub veel piisavalt avastamist. Ädalalilled, rahvakeeli sügislumelilled, olid minu seekordseks avastuseks. Tavalised niidulilled, millest ma polnud varem kuulnudki, lausa kutsusid oma sihvakuse ja kõrgustesse pürgivate õitega pildistama. Pildistatud Karula rahvuspargi keskuse läheduses 8. augustil 2016. a.
"Elu pehkinud kännul"
Autor:
Kirjeldus: Kõdunev känd pakub elu- ja paljunemisvõimalusi paljudele liikidele, nende hulgas ka hundipiimale (Lycogala epidendrum). See protistide hulka kuuluv limak moodustab sobivate tingimuste saabudes roosad pallikesekujulised viljakehad, mis aja möödudes muutuvad pruuniks. Samal kännul on end sisse seadnud ka kaks noort taime.
"Kuningmänd"
Autor:
Kirjeldus: Metsa massiline raiumine on viimasel ajal palju kõneainet andnud. Käin tihti Põhja-Kõrvemaal hulkumas ning teel sinna ei saa märkamata jätta Piibe maantee ääres olevaid suuri raiesmikke. Pildil olev mänd on üks sadadest seemnepuudest, mis on raiesmikule järelkasvu eest hoolitsema jäetud. Proovisin teda eriti hiiglaslikuna portreteerida.Pilt on tehtud 28. novembril 2016. aastal.
"Aasta sammal"
Autor:
Kirjeldus: Tänavune aasta sammal on harilik karusammal. Mul on üks koht, kus mitut liiki karusamblaid saab pildistada, igal aastaajal pakuvad nad erinevat vaatepilti. See foto on tehtud novembri alguses, kui järgmisel suvel küpsevad eoskuprad äraspidiste porganditena oma ninad sambla ülemiste lehtede vahelt välja upitavad. Möödunud suvest on üks kängu jäänud sporofüüt karvase tanu pähe unustanud. Teised eoskuprad kõrguvad tumepunaste harjaste otsas vaateväljast ülevalpool.
"Kajad"
Autor:
Kirjeldus: Oktoobri keskpaigaks oli enamik puid juba lehed langetanud. Ilm püsis udune, kuid raagus kaasik tundus oma valendavate tüvedega helge. Ainult ühel väikesel kasel olid mõned lehed küljes. Vaatepilt mõjus viimaste kajade meeldetuletajana suvest ja soojematest aegadest, enne kui sügise jätkudes üldine hallus maad võtab. Pildistatud Viljandimaal endise aiandi serval, mis nüüd on metsatukaks muutunud.
"Limasarvik"
Autor:
Kirjeldus: Limasarvikud (Ceratiomyxa fruticulosa), nagu teisedki limakud, ei kuulu taimede, seente ega loomade hulka. Kui toiduks vajalikud seened-bakterid on saadaval, elavad limakud iseseisvate mikroskoopiliste amööbidena metsakõdul ja pehkival puidul. Eoste moodustamiseks ühinevad nad suuremaks organismiks, plasmoodiumiks, mis roomab valguse kätte. Viljakehad ilmuvad soojal ja märjal sügisel läbiligunenud pehkivatele nottidele. Pilt on tehtud vihmasel augustipäeval Vändra kandis vanas metsas. Seenel käies on mul fotokas ikka kaasas ja sageli on mälukaardil saak suurem kui korvis.
"Pärlipüüdja"
Autor:
Kirjeldus: Pikaleheline huulhein (Drosera anglica) on minu meelest üks võluvamaid taimi, mida ma ikka ja jälle armastan pildile püüda. Foto on tehtud Kakerdaja rabas 2013. aasta augusti alguses päikesetõusul. Pildistatud maapinnalt, aparaat pooleldi samblas vastu valgust. Pildi tegemiseks kasutasin Meyer Gorlitz Trioplan 100 mm f/2.8 objektiivi.