Loomad oma keskkonnas
"Jõepüünis"
II koht
Autor:
Kirjeldus: Jalutasin maikuu lõpuõhtul Vahiküla kandis Harjumaal. Õhus oli tunda lähenevat suve. Vääna jõe ümbruses oli õhk suminat täis. Ämblikud olid oma positsioonid toidu varumiseks sisse võtnud. Mõni neist oli oma võrgu tõmmanud jõge ületava silla postide vahele. Pildistades kasutasin lainurk-makrooptikat, et lisaks ämblikule (Larinioides cornutus) jääks pildile ka keskkond.
"Lumekärbes"
III koht
Autor:
Kirjeldus: Oli 2016. aasta 3. detsember. Kalendri järgi oli veel sügis, aga lumi oli juba maas. Nädalavahetusel sättisin sammud Rääma rappa. Oli soe ilm ja hea võimalus minna pildistama talveputukaid rabas. Veidi vajasid silmad harjumist lumevalgusega ja siis märkasingi teda – lumekärbest (Chionea Lutescens). Eemalt paistis ta pigem ämblikuna, kuid lähedalt vaadates polnud isegi kärbse moodi, vaid meenutas tiibadeta sääske. Pildistasin teda kõhuli lumes olles ja tundsin rõõmu, et olin jälle lumekärbest näinud.
"Kamuflaaž"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Rähnid on tavaliselt kirjud, silmatorkava välimusega. Kes meist poleks kirjut rähni näinud! Kuid meie looduses elab talle lisaks üks märksa tagasihoidlikuma välimusega rähniliik – hallpea-rähn. Nagu nimigi ütleb, on tema pea hall, kuid muu sulestik on roheka tooniga. Selline värvivalik aitab linnul suurepäraselt keskkonda sulanduda. Varjuda aitab hallpeal ka tema püstine, vertikaalsete puudega ühesuunaline kehahoiak. Foto sündis Võrumaal 2017. aasta talvel.
"Jäine maailm"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Läksin jõe äärde, lootes kohata vesipappi. Esialgu ma lindu ei leidnud, kuid otsustasin edasi otsida. Ühel hetkel silmasin jõe keskel oleval kivil midagi vilksamas – see oli vesipapp! Hiilisin vaikselt lähemale ja jäin lindu jälgima. Ootamatult lendas vesipapp sealt jääpurikaid täis joastikule. Vaatasin, et ohoo!, kuid juba oligi linnuke kadunud. Nähtud hetk jäi mind kummitama. Nüüd ootasin lindu vaid seal, lootes, et see hetk kordub. Tunni jooksul tuligi ta veel korraks sinna, kuid selle hetke magasin ma maha... Ootasin ja lootsin, et saan veel ühe võimaluse. Ja siis ta tuli!
"Metsakiisu"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: „Mõtsakõuts käie kaeman, kas kanna pakutasse“ – vist umbes nii oleks vanaema jutu kokku võtnud. Seekord jaht ebaõnnestus, kukk läks robinal lendu ja jäi pildimehele vahele. Poleks kukke lendu ajanud, poleks teda märganudki. Loomulikult kangastusid mul silme ees juba kaadrid ilvesest, paraku jäid need edaspidiseks. Olen tänulik selle toreda elamuse eest ja ootan põnevusega kõiki järgnevaid kohtumisi ilvestega. Pildistatud varjetelgist Harjumaal.
"Kes meid kaitseks?"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: 1970ndatel teada olnud Võrumaa 42 metsise mängualast on järel ligikaudu tosin. Pildil oleva metsisekuke ja kahe kana mänguala ning Võrumaa suurima mänguplatsi vahel on 5 km rohevõrgustiku tugiala. Kaitseminister on lubanud sinna rajada miinipilduritele täiendava taristu. Uute teede, kraavide, laskeväljade ja sihtmärgiala – s.o ca 170 ha suuruse lageraieala rajamisega 1 km kaugusele metsiste mänguplatsist raiutakse metsiste elupaigas lagedaks ligikaudu 300 ha, lisaks osalise raiega veel ligi 200 ha. Eesti vajab kaitset ... Metsised peavad taanduma ...
"Keset värsket rohelust"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Matsalu rahvuspargi naabruses asuvad rabametsad on ühed mu lemmikkohad, kus põtru vaadelda. Suurt looma on võimalik juba kaugelt märgata ja nii on piisavalt aega, et tema liikumist jälgides ennast õiges kohas aegsasti paika seada. Eriti ilusad on rabametsad mais, kui taimestik on värskelt roheline ja tupp-villpead õitsevad.
"Peitusemäng"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Kohtusin ootamatult nirgiga lörtsisel veebruaripäeval Nõmme jõe ääres Lääne-Virumaal. Seisime teine teisel pool jõge. Lumekarva pisike loom sulandus kaldaservaga ühte ja oleks võinud märkamata jääda, vaid tema vilgas liikumine kõrte vahel võimaldas mul teda silmata.
"Päeva algus"
RMK eripreemia
Autor:
Kirjeldus: Päikeseta hommikul on minutid pikemad. Muidu võib ikka tekkida tahtmine liikuda ja otsida, kus on hea nurk, esiplaan või valgus. Nii me seal üksteistvaatasime. Seni, kuni pealambi valgusest sai lõpuks päikesevalgus ning magaja uni sai läbi. Ei suutnud end kauem talitseda - pilveaugud ju ei oota.