Loomaportreed
"Sinisilm"
I koht
Autor:
Kirjeldus: Püüdes merepõhjaga ühte sulanduda, arvab kammeljas sinisilmselt, et teda ei märgata. Aga sageli on just silmad need, mis teda esmalt reedavad.
"Piilutriibu"
II koht
Autor:
Kirjeldus: 1. augustil 2016 keskpäevasel ajal Läänemaal. Pildistasin madalas võtteasendis võsa servas taimi. Järsku märkasin, et ma polnudki üksi. Kasenoorendikust vaatas vastu pisike loomake. Pika sabaga ja tume jutt laubani – see oli kasetriibik! Jätsin taimed kus see ja teine ning asusin triibikuga 100 mm makroobjektiivi abil fotoduelli pidama. Triibik oli üle ootuste rahulik, ei kartnud. Ronis üles-alla, vaatas ja tardus hetketi. Nii sündiski fotoseeria meie ainsast hüpiklasest.
"Jalad vees"
III koht
Autor:
Kirjeldus: Talveks Eestisse tulnud vesipapp otsib vees elutsevaid selgrootuid ja putukaid. Pildil seisab ta Vodja jõe kalda ääres, kus vesi on nii madal, et ta saab olla vees püsti. Pildile sattus ta juhuse tõttu – olin kogu hommiku passinud varjes jäälindu ja olin juba lahkumas, kui vesipapp kohale tuli ja toituma hakkas. Kuna ta oli varje külje all, siis õnnestus selline pilt saada.
"Portree värskete sarvedega"
Parim pilt aasta loomast
Autor:
Kirjeldus: Sokk tuli ligi 200 meetri kauguselt otse minu poole ja lõpuks jõudis umbes 5-6 sammu kaugusele, kus tema kehast ei jäänud enam kaadrisse rohkem, kui pea, kael ja turi. Iga mõne sammu järel oli ta teinud peatuse ja mind vaadanud ning siis otsustanud veel lähemale tulla... Lõpuks kaotas ta huvi mu vastu ja jalutas rahulikult eemale... Üks mõnusamaid kohtumisi kevadisel heinamaal.
"Pisilind hiidsääsega"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Käblik on üks pisemaid linde Eestis. Talle on iseloomulik pisike püstine saba, mille abil iga linnusõber ta ilmeksimatult metsalindude seast ära tunneb. Kuid käblikut ei tasu välimuse järgi otsida. Parim viis risulinnukese avastamiseks on tunda tema tempokat ja kõlavat laulu. Käblik on kõva laulumees, kes ületab viisijupi valjuselt enamikku metsalinde. Pildile jäi pisilinnuke toidupalaga, mis on mõeldud pesas viibivatele veelgi tillematele käblikukestele. Foto on tehtud Võrumaal 2016. aasta juunis ühes vanas metsas, käblikute kuningriigis.
"Valgusvihus"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Üks suurema kasvuga tildrilistest, keda Eestis kohata võib, on heletilder. Meil pesitseb neid vähe, kuid läbirändel on nad tihedamini kohatavad. Nad liiguvad niisketes kohtades, nagu on fotol olev piirkond. Juuli lõpus on rohi kõrge ja varjab suurema osa loojuva päikese valgusest, kuid pildistamise hetkel astus lind ideaalselt valgusvihu sisse. Seda hetke oli raske jäädvustada, sest sääski on sellistes kohtades palju ja roomata tuleb mudas. Pärnumaa, 2016. aastal.
"Uhke ja kuri"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Majesteetlik ja ohtlik poos, valmis vastu minema ükskõik kellele. Ole ainult mees ja tule! Mis salata, sain oma osa ja võin kinnitada, et tematiivalöök on väga tugev ning jätab jälje mitmeks päevaks. Tegu oli hullu metsisega ning kohtumine juhuslik.
"Kähriku portree"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Kährik suvises põlismetsas, kus jõe lähedustõi niiskust ja sestap olid sääsed suured jaeriti kurjad. Valus oli vaadata suuri vereimejaid kähriku kallal, kuid viimast ei tundunud need kuigivõrd segavat – ju oli ta harjunud vereimejate loodud paratamatu olukorraga.
"Pärlvaksik"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Tavaliselt ainult Lõuna-Eestis elutsev pärlvaksik on kolinud põhja – minu maakodu lähedale Põhja-Eestisse.
"Kolm karu"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Karuema tuli koos poegadega aina lähemale. Et objektiiv on 70-200 mm, tuli kannatlikult kükitada. Põnev oli ja pilte sai mitu. Ühel hetkel tundus, et on aeg endast märku anda. Tõusin. Esiti ei saanud karud aru, mis toimub, ja proovisid mind sööstuga ehmatada. Õnneks tundus neile turvalisem ringi pöörata. Veidi kaugemal jäid nad seisma ja vaatasid tagasi. Sellest hetkest ongi see pilt. Arglikumast karupojast paistab ainult kõrv. Hiljem mõõtsin meie kohtumise vahemaad: 14 meetrit poegadega karuema üllatamiseks tundus tagantjärele vähevõitu...
"Ma võin ka oodata"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: 9. veebruari hommikul Karula rahvuspargis ajas peni valge hiire puu otsa. Lähemalt uurides selgus, et see ei olnudki hiir, vaid oli hoopis nirk. Jätsin koera valvama ning tõin toast „seebikarbi“. Kui pilt tehtud, lahkusid nii koer, koera peremees kui nirk rahulikult oma asjatoimetuste juurde, üks ühte, teine teise, kolmas kolmandasse suunda. Mis seal puu juures ikka passida.
"Pallikene"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Sel korral sattusid mu koduhoovi tihaste ja varblaste kõrvale pesitsema ka must-lepalinnud. Kevadel käis pesa juures kiire sagimine ning juuni alguseks olid pojad nii suured, et võisid pesast välja tulla. Nende meelispaigaks sai puukuuri uks, millel neile meeldis istuda ja oodata vanemaid, kes ikka veel neile süüa tõid. Et oleks turvalisem ja soojem, tuli olla külg külje kõrval, kuid mitte samas suunas istuda, vaid üks poegadest jälgis ühte suunda, teine tema seljatagust.
"Modell"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Pilt on tehtud 23.07.2016 Vilsandi lähistel hallhülge koloonia juures. N hülged on väga uudishimulikud ja julged. Sukeldudes tasub neid ühes kohas rahulikult oodata. Siis nad tulevadki uurima, et kes tuli. Tulevad väga lähedale, aga pikemalt peatuma ei jää. Selle hülge hetkepoos tundus väga sarnane modelli poosile.
"Hundi pilk"
Eesti Jahimeeste Seltsi eripreemia
Autor:
Kirjeldus: Olin öösel metsas. Hommikul heitsin sookailupuhmasse, päike soojendas ja hakkasin unne vajuma. Siis kuulsin kergeid samme. Ajasin end istukile, pöörasin pead ja... vaatasin hundile silma! Meie vahe oli vaid 15 sammu. Madal päike paistis hundile silma, nii et ta ei saanud vist täpselt aru, keda ta näeb.