Loomaportreed
"Punkar öötunnil"
I koht
Autor:
Kirjeldus: Metssiga on öise eluviisiga. Sel ajal on tema jäädvustamine loomulikus, kuid pea olematus valguses keeruline. Suvel, kui appi tulid õrn udu ja kontrakuma, õnnestus üks punkarit meenutav metsseahakatis kaadrisse püüda. Ööhämaruses kerkib looma suvine turris karvkate süngelt esile.
"Uudishimulik meevaras"
II koht
Autor:
Kirjeldus: Mu vanemate talu hoovis Raplamaal on massiivne kolmeharuline pärn, mille õõnsustes ja juurte vahel on nii kaua, kui mäletan, tegutsenud kimalased. Viimasel ajal on puu ümber vedelenud kärjetükke, okstel piklikke julke. Ühel maiõhtul nägin pärna ümber tegutsemas vilgast pruuni looma. Lähenesin talle vargsi. Korraga vaatas ta puuõõnsusest välja äraootava uudishimuliku pilguga otse kaamerasse. Jõudsin teha paar pilti, enne kui loomake – metsnugis (Martes martes) paari efektse hüppe ja vilka galopiga pages.
"Tähtis kõne"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Mul on tavaks sõita ühest kohast teise võimalikult kõrvalisemaid teid mööda. Jaanuaris 2016 viis tee Viljandist Tallinnasse Norra allikate kaudu. Ilm oli sombune ja polnud erilist lootust kedagi rännakul kohata. Äkki ühel hetkel Kalana kandis märkasin teeäärsel põllul nurmkanade (ehk põldpüüde) parve, kes seal asjalikult toimetasid. Parvest paistis välja tegelane, kes justkui oleks kogu seltskonnale edasiseks eluks juhtnööre jaganud. Nii ta jäigi tähtsalt pildile.
"Juhuslik mööduja"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Tol kevadõhtul paigaldasin varjetelgi metsa äärde, et vaadelda ja pildistada heinamaale tulevaid metskitsi, kuid seekord pakkus loodus mulle hoopis põnevamat elamust. Mööda kraavi serva sammus minu suunas ilves. Pikalt aega polnud, jõudsin kiirelt üle vaadata kaamera seaded ja teha möödujast mõne pildi, kui rahulikul, kuid sihikindlal sammul ta läinud oligi. Uskumatu juhus! Käin selles kodulähedases piirkonnas Vooremaal väga sageli, kuid seda Eestimaa looduse ainsat metsikut kaslast pole seal kohanud ei enne ega pärast. Seekord juhtusin olema õigel ajal õiges kohas.
"Ämblik valves"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Ühel sumedal suveõhtul otsustasin metsateele jalutama minna. Äkki märkasin putkede vahel hoolsasti kootud võrku. Otsustasin peasüüdlase üles otsida ning leidsin ta üpris kiiresti. Ämblik ootas võrgu servas, millal tema uhke toidupüünis võbelema hakkab. See on ilmselge märk, et on aeg minna õhtusööki nautima. Õige pea kandsid ämbliku ponnistused vilja ja võrku sattus tegelane, keda ämblik oli oodanud.
"Mütakas tuli veest välja"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Läksin aprilli varahommikul kraavi äärde kobrast passima. Nägin, et üks isend läheneb tammile. Mõni meeter minust eemal vinnas ta end kaldale, et ümber tammi minna. Nihkusin tammile kopra liikumistee kõrvale. Veidi ootamist ja mütakas oligi ninapidi kaldas kinni. Meie vahemaa oli umbes 2-3 meetrit. Küllap ta ei usaldanud suurt klaasist plõksuvat silma ja pööras tagasi. Mõne aja pärast nägin, et ta valis kraavi sisenemiseks järgmise teeotsa. Minu hommik oli alanud suurepäraselt.
"Varahommik Matsalus"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Pildistatud septembris udusel varahommikul Läänemaal Matsalu luhal. Olin liikumatult seisnud ehk pool tundi, kui märkasin udus väikese looma siluetti. Udu hajudes hakkas siluett võtma selgemat kuju – see oli ilves. Ta istus liikumatult ja vaatas ainiti minu suunas ning tegi häält. Äkki kuulsin enda kõrval kõrkjates nõrka sahinat ja mõne hetke pärast ilmus minust 2-3 meetri kaugusel välja väike ilvesepoeg. Ilveseema liikus minust eemale, laskmata mind hetkekski silmist, ning häälitses kurjalt. Veel viiv ja läinud ta oligi.
"Kõrvad reetsid ..."
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Südasuvine kohtumine Rõhu kandis Tartumaal. Märkasin eemalt nahistamist ja müttamist viljapõllul, vilksamisi välkus kellegi selg. Vaikselt põllu äärt pidi lähemale hiilides nägin nahistajat – karvased kõrvad reetsid tegelast. Paar ettevaatlikku sõõmu õhku, ja matsutamine läks julgelt edasi. Nii ma karvaste kõrvadega sea pildile saingi. Vahva hetk oli!
"Koerailm"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Matsalu rahvuspargi naabruses asuvad rabametsad on mu lemmikkohad põtrade jälgimiseks. Suurt looma on võimalik juba kaugelt märgata ja nii on piisavalt aega, et looma liikumist jälgides ennast õiges kohas aegsasti paika seada. Kui pildilolevat põdrapulli kaugelt lähenemas nägin, oli ilm, nagu varakevadel tihti, sombune ja udune. Põdra lähenedes hakkas tasapisi lörtsi sadama. Kui loom oli jõudnud minust kümmekonna meetri kaugusele, tuli taevast juba lobjakat. Ka põder oli sunnitud korraks peatuma, et allalangevast sotti saada.