Noored – Loomapildid
"Ilus jubedus"
I koht
Autor:
Kirjeldus: "Foto “Ilus jubedus” on tehtud minu kodukandis suvisel Läänemaal Lihulas. Metskitse pea peal on endale koha leidnud imekaunis haavalumik (Limenitis populi). Jalutasin juunipäeval vanavanemate õues ja märkasin, et vanaisa oli jahil käinud – puuriidale oli asetatud kitse pea. See oli jube, kuid samas paeluv vaatepilt. Lisaks minule oli seda uurima tulnud haavalumik, kelle ma jäädvustasin hetkel, kui ta kitse ninale oli maandunud."
"Tikutaja tikkus ligidale"
II koht
Autor:
Kirjeldus: Sügisene rändaja Kasti lahes. Mõnusa keskkonna lõi madal merevesi, mis meelitas kohale igasuguseid kahlajaid. Olin varjes, et pildistada rändel olevaid tutkaid, kuid millegipärast nad tol päeval telgi ligi ei julgenud tulla. Küll aga otsustasid mõne meetri kaugusel mu telgist jalga puhata taevasikud, keda mul õnnestus mõnda aega jälgida ja pildistada.
"Ehituspaus"
III koht
Autor:
Kirjeldus: Kukkurtihane istus toas akna taga ja ootas, kuni vihm üle läheb, et taas ehitama hakata. Tegin selle pildi ühel maikuu õhtul Võrumaal. Sel ajal on kukkurtihastel tööd rohkem kui küll – tuleb rände järel sobiv pesakoht valida ja kibekiirelt keerukat ripp-pesa ehitama asuda. Kui seinad valmis, võib mõne hetke siiski puhata.
"Kingitus"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Tirbisäärel loojus päike tasapisi ja ma olin pettunud, et õhtu jooksul ei õnnestunud ühtki pilti saada, kui viimaste päikesekiirte valguses märkasin kivil istuvat jõgitiiru. Jälgisin teda natuke aega, ühel hetkel tõi teine tiir talle kala. Viskusin kõhuli ja hakkasin lähemale roomama lootes, et ehk see tegevus kordub. Korduski ja lausa mitu korda. Lõpuks sättisin end ühe kivi taha peitu ja pildistasin sealt. Tänu paremale jäävale maaribale paistis päike vaid kaasale kingitusi toovale linnule.
"Vastasseis"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Pilt on tehtud Saaremaa rabas ja selle tegemisel kasutasin varjet. Pildil on tänavu kevade esimene tedremäng, mida käisin vaatamas. Tetresid oli rohkem kui eelmistel aastatel ja see teeb head meelt. Linnud tulid kohale hilja ja mäng kestis lühikest aega, aga valgused olid huvitavad.
"Perekond"
Žürii tunnustus ja Parim noorte pilt aasta loomast
Autor:
Kirjeldus: Suvehommikul kella poole nelja paiku läksin tavapärasele tiirule. Sain viis minutit jalutada, kui märkasin esimest siga keset põldu tuhnimas. Liikusin väikese ringiga põllu keskel oleva kivi juurde, kus võtsin koha sisse. Mida aeg edasi, seda rohkem sigu rapsi seest tõusis. Ühel hetkel hakkasid nad minu suunas tulema. Sain korraliku doosi adrenaliini, aga säilitasin külma närvi ja tegin pilte edasi. Minust nad end häirida ei lasknud ja nii veetsin nende seltsis üle tunni.
"Toidupoolist otsimas"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Pilt on tehtud sombusel novembrihommikul Saaremaal, kui käisin vanaisaga sarvi otsimas. Neid me ei leidnud, aga nägin kahte põtra. Jalutasin metsas ja teadsin, et lähedal on lagendik, kus lootsin põtra näha. Jõudsin lagendiku serva, kui juba nägin läbi võsa põdramullikat. Kuna tuul oli soodne, hakkasin lähenema ühe kuuse varju. Minu õnneks liikus põder mulle vastu ja jõudis üsna ligidale. Siis ilmus võsast välja põdralehm, kes kohe mind märkas, kutsus vasika kaasa ja nad läksid ära.
"Uudishimulik linnuke"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Septembris 2014 käisin Neeme poolsaare tipus uitamas. Seda kohta on alati põnev külastada – uurida taimi ning jälgida lindude ja loomade toimetamist. Seal tekib tõeline seikleja-looduseuurija tunne. Aga ega ainult minul polnud põnev, mind jälgivat tsiitsitajat huvitas see, mida mina teen. Mind märgates ajas ta kaela õieli ja üritas kõigest väest üle rohukõrte paremat vaadet saada.
"Paaris"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Olin Kasti lahes varjes ja ootasin, et kesksuvine päike juba tõuseks ja kuldaks kõik üle. Mõtlesin endamisi, et kui sookured, keda päev varem olin samas kohas näinud, varje lähedusse tuleksid, oleksin õnnega koos. Õnne mul jagus. Veel enne päikesetõusu kuulsin väga lähedal trompetlikke hõiskeid. Nad olid kohal ja nüüd saime koos päikest oodata.
"Sokuisand"
Žürii tunnustus
Autor:
Kirjeldus: Juuli viimased päevad, metskitsede jooksuaja lõpp. Päike oli loojunud, udu oli maa katnud ja mina olin teel kodu poole. Otsustasin teha viimase kõrvalepõike, et uurida, kas kedagi on udus näha. Ja seal ta oli: uhkete sarvedega sokuisand. Kuna nähtavus oli kehv, ei saanud loom selgusele, millega tegu, ja otsustas mind lähemalt uurida. Nii me liikusime teineteise poole, kuni viimaks oli meie vahel vaid kümme meetrit. Minule sellest piisas, kuid sokk ei saanudki ilmselt teada, kes see lamav sell on. Ta oli küll ettevaatlik, aga põllule jäi tema, mitte mina.