"Üksinda õhtus"

I koht

Autor: Roger Erikson

Kirjeldus: See foto sündis samuti juhuslikult, kui jõudsin Tartumaal ühe väikse tiigi juurde. Oli jahe ja rõske suveõhtu, päike oli horisondilt kohe-kohe kadumas, saates oma viimase kuma läbi puude tiigiveele. Keskkond oli tiigikonnadele (Pelophylax lessonae) väga sobilik. Mul vedas, et kaasas oli vaid teleobjektiiv – sain parajalt kauguselt otsida välja tiigielaniku ja häirimatult kadreerida pildile vajalikud elemendid. Kuna valitses tuulevaikus, asetasin objektiivi kaldale ja talletasin pildi mälukaardile kolmesekundilise säriajaga. Sain pildi, kus üksik tiigikonn veetis suveõhtut, oodates vaikuses valguse lahkumist.

"Kurehotell"

II koht

Autor: Jaak Sarv

Kirjeldus: Sookured on sügisrändeks kogunenud suurtesse salkadesse. Päeval einestavad nad põldudel, et pikaks reisiks võimalikult palju energiat koguda. Ööbimiseks valivad aga turvalise soolombi, kuhu kiskjad ei saa märkamatult ligi hiilida. Ühte sellisesse sookurgedele meelepärasesse paika panin püsti oma poolujuva varjetelgi. Et linde mitte häirida, tuleb varjesse minna vähemalt tund enne päikeseloojangut ja ära saab tulla alles hommikul pärast kurgede lahkumist. Ööbimine sookurgede seltsis on omaette elamus: poed mõnusasti sooja magamiskotti ja kuulad uinudes, kuidas ümber telgi esineb mitmesajapealine trompetiorkester.

"Saueaugu Jaan ja tema maavaldused"

III koht ja Overalli eripreemia

Autor: Ingmar Muusikus

Kirjeldus: Saueaugu metsade asukas on tulnud jaaniõhtul urust, et asuda öisele tuhnimisrännakule. Mägralinnak tema selja taga kõrgel seljandikul on vägev, mitmekümne uruavaga, küllap juba sajandeid kasutusel.

"Rebase kodu"

Žürii tunnustus

Autor: Remo Savisaar

Kirjeldus: Talve lõpul leidsin ühe põllu servast värske uru, mida seal varem polnud. Käisin seda sageli uurimas, tehes vaatlust eemalt, binokli abil. Teadsin, et see urg peab kuuluma rebasele. Maikuu viimastel päevadel oligi oodatud hetk käes – urusuu ees võis näha rebasekutsikaid. Külastasin neid vaid pisteliselt ja distantsi hoides, et mitte vanarebasele vahele jääda. Üheks minu ammuseks sooviks oli teha pilt rebasest tema keskkonnas, kasutades selleks lainurkobjektiivi. See on just selline vaatenurk, mida võiks üks rebane teist vaadates näha. See võte nõudis aga pikemat planeerimist, pühendumist, ajastust ja õnne.

"Tallinn ei ole enam kaugel"

Žürii tunnustus

Autor: Igor Kononov

Kirjeldus: Pilt on tehtud Helsingisse suunduva laeva tekilt. Olen Tallinnast lahkudes alati püüdnud ilusa ilma korral jäädvustada linna panoraami ja nii ka seekord. Oli suurepärane päev ja linnale avanes ilus vaade, päikesevalgus mängles imeliselt pilvede vahel. Võtsin kaamera välja... õigemini Nokia telefoni, millel on küllaltki hea kaamera, ja tegin mõned kaadrid. Hiljem pilte vaadates avastasin, et ühele oli ennast sättinud möödalendav kajakas. Esmapilgul mõjus ta võõrkehana, nagu oleks kleebitud, kuid pilt tundus siiski huvitava hetke tabamisena. Kajakas on seal ju oma elukeskkonnas.

"Peig"

Žürii tunnustus

Autor: Kaido Haagen

Kirjeldus: Pulmadeks on isasel tähnikvesilikul varuks uhke rüü. Pulmapilte ma üldjuhul ei tee. Kui aga kevade saabudes on jälle võimalus pildistada massipulma vabas looduses, siis pakin pikalt mõtlemata asjad ning asun teele. Kohale jõudes panen selga sobiliku ülikonna (loe: kuiva kalipso) ja üritan kontvõõrana tasakesi pulmamajja (loe: vett täisvalgunud mahajäetud kruusakarjääri) sisse hiilida. Kuna olen ainuke külaline, siis tekitan esialgu veidi segadust (loe: ajan põhjasetet üles) ja ürituse peategelased (loe: tähnikvesilikud) ei oska seisukohta võtta ning poevad seetõttu vaiba (loe: mändvetika) alla või kõrvaltubadesse (loe: kaldataimestikku) peitu. Kui nad aga saavad aru, et mu kavatsused on rahumeelsed, tulevad peiud (loe: isased tähnikvesilikud) oma uhketes pulmarüüdes (vaata fotot) uuesti tantsupõrandale (loe: põhjas olevatele okstele ja taimedele) ning jätkavad oma väljavalitute (loe: emaste tähnikvesilike) ees uhket kosimistantsu.

"Tõeline õis värvuliste seas"

Žürii tunnustus

Autor: Rauno Kalda

Kirjeldus: Õgijad on minu meelest tõelised õied värvuliste seas. Värvulised ehk laululinnud seostuvad enamasti lindudega, kes siblides ussikesi ja tõuke korjavad. Õgijaid on aga nimetatud hirmuäratavateks laululindudeks ja ladinakeelne nimigi kutsub neid lihunikeks. Teiste armsate lauluhimuliste suleliste seast tõusevad nad esile kui kirevad õied ühtlaselt rohelises kibuvitsapõõsas.

"Need siin on minu võsukesed"

Žürii tunnustus ja Parim pilt aasta loomast

Autor: Tarmo Sammal

Kirjeldus: Kui kätte jõudis nädalavahetus, olid asjad, nagu ikka, mul juba varakult pakitud ja ootasin metsa minekut. Olin terve kuu käinud metsanotsude tegemisi ja pisipere esimesi samme jälgimas. Seekordne vaatlus pidi jääma selle aasta viimaseks, kuna vili põllul oli juba suureks kasvanud. Ennelõunal sättisin end telki ja asusin pisiperet ootama. Kätte jõudis õhtu ja lootus hakkas kustuma. Ka öö möödus pisiperet nägemata. Hommikul aga polnud äratuskella vajagi, 12 tundi ootamist ja pisipere tuli mind minu selleaasta viimasel notsuvaatlusel tervitama. Oli tore jälgida neid kasvamas terve kuu vältel.

"Troonil"

Žürii tunnustus

Autor: Gaida Jakson

Kirjeldus: Saaremaal jäi kõige eredamalt meelde pesitsev laululuige paar. Kuninganna istus uhkelt troonil ja peitis oma kohevate sulgede all varandust. Väärikas ja väga kaunis!

"Turvaline ja kaunis kodu"

Žürii tunnustus

Autor: Nils-Edvard Tennmann

Kirjeldus: Kalakajakate paar oli omale kevadisel Saaremaal Lääne-Saare vallas asuvas väikses rabajärves veega ümbritsetud mättale turvalise pesapaiga valinud, lilled istutanud ja leidnud kase alla koha, kus keskpäevased kuumad päikesekiired haudumist liiga kurnavaks ei muuda.

"Pea alaspidi rohukõrrel kuivamas"

Žürii tunnustus

Autor: Risto Hunt

Kirjeldus: Varahommikul võib kastesel niidul märgata mitmesuguseid väikseid loomi – sipelgatest rohutirtsude ja liblikateni –, kes end õhtu hakul taimevartele seavad, et seal öö veeta. Ärganud ühel pisut pilvisel hommikul varakult üles, otsustasin kastes pisut ringi jalutada lootuses mõnd huvitavat elukat kohata. Olin vaid mõnikümmend meetrit jalutanud, kui roosakas-pruunikal taustal jäi silma üks suur roheline rohutirts, kes pea alaspidi peenel õlekõrrel hommikupäikest ootas, et end kastest kuivatada ning seejärel hüppama ja siristama minna. Pildistatud Suurupis 2014. aasta juulis.

"Koht päikese all"

Žürii tunnustus

Autor: Kaido Haagen

Kirjeldus: Henrik Visnapuud tsiteerides: „See aasta tuleb kevad teisiti...“. Keskkonnaagentuuri ettepaneku kohaselt tohib tänavusel esimesel hülgejahiaastal Eesti vetes küttida kokku 53 hallhüljest.

"Herilaseviu"

Parim pilt aasta linnust

Autor: Ingmar Muusikus

Kirjeldus: Olin ujuvvarjega järvesopis, oodates haigruid, kui telki hakkas lendama herilasi. Rinnust saati vees olles, kartes fototehnikat uputada, ei ole nendega kohtumine kõige toredam. Ja korraga maandus keset vett kuivanud roikal lind – isane herilaseviu! Ju olid herilased viu kohale meelitanud. Ta keeras pead ühes ja teises suunas, püüdes herilaste lennusuundi kindlaks teha.