"Parvlemine"

I koht

Autor: Lennart Lennuk

Kirjeldus: Minu fotounistuseks on olnud lendavate nahkhiirte jäädvustamine. Pimeduses kombates ja kaadrit aimata proovides tundsin end mingil hetkel nagu nahkhiir, kelle kajalokatsiooni asendas välgusüsteem. Tol ööl tuli fotosid paartuhat ja väga rõõmustav oli näha, et ühele fotole oligi jäänud grupp nahkhiiri, kes parasjagu oma päevasest varjepaigast öösse lendasid. Ja veel nii ilusti kolmnurga vormisid! Sellist kampa võib näha sügisesel parvlemisel, mis on nahkhiirtele suur sotsiaalne sündmus enne talveunne hangumist.

"Pulmalend"

II koht

Autor: Sven Zacek

Kirjeldus: Isane ja emane lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) paaritumislennul. Pildistatud Tartumaal.

"Jahitants"

III koht

Autor: Sander Sirelbu

Kirjeldus: Linavästrikud (Motacilla alba) püüdsid rannikul kivide vahel putukaid. Sättisin end sinna pikali ja ootasin hetke, mil lind putukat püüab või taga ajab. Lõpuks mul õnnestuski nii kärbes kui ka linavästrik koos pildile saada ja vahva püügipoos ka veel boonuseks.

"Möirapull"

Äramärgitud töö

Autor: Ave Kruusel

Kirjeldus: Olen Hiiumaal hirvi otsimas käinud kümneid kordi, aga õnne on olnud vähe. Tol korral oli. Hirvepull (Cervinae) kuulis sahistamist ja suundus kindlal sammul läbi roostiku minu poole. Veidi maad enne mind jäi ta seisma ja lasi kuuldavale korralikud möirged.

"Kohtumine"

Äramärgitud töö

Autor: Reigo Rannu

Kirjeldus: ""Üks tume kogu seisatab pimedas öös, seirates teist enda vastas uuriva pilguga. Valged hambad välguvad, õhus on tunda ärevust…"". Nii võiks nähtut kirjeldada, kui tegu oleks olnud kahe isase mõõduvõtmisega. Tegelikkus oli aga hoopis romantilisem. Pildile on tabatud hetk, mil issikaru tegi emmekarule abieluettepaneku, mille juurde kuulus ka üks suur ja mahlane, aga samas äärmiselt õrn karumusi. Nii et karumusi ja sääsed. Pärast musi järgnes teadagi mis, aga see jääb juba sinna metsa ja sellesse hetke.

"Kase pungal"

Äramärgitud töö

Autor: Eimar Kull

Kirjeldus: Kui kevadel hakkavad kasel pungad puhkema, otsin üles need pisikesed liblikad. Tiiva siruulatus on neil vaid kuni 11 mm. Kui tavaliselt on putukaid nii varakevadel liikvel üsna vähe, siis neid on korraga palju. Leia ainult üles! Pildil paarituvad Eriocrania cicatricella nimelised algliblikad. Pildistatud aprillis 2020.

"Pesemisaeg"

Äramärgitud töö

Autor: Remo Savisaar

Kirjeldus: Varitsesin pikemalt metsist, kes toitus metsa all pohlalehtedest. Ühel hetkel hakkas metsis maapinda kraapima. See tegevus võttis aega minuteid, andes mulle võimaluse ettevaatlikult lähemale hiilimiseks. Esmalt, ma ei mõistnud, mida ta teeb. Ta kraapis pinnasesse lohu, ühel hetkel aga kükitas. Arvasin, et ta jääb sinna tukkuma, kuid siis hakkas äkki liiva lendama. Metsis hakkas võtma liivavanni! Kühveldas aina liiva endale peale ja sopsutas. See oli vaatepilt, mida ma varem näinud ei olnud.

"Sirutus"

Äramärgitud töö

Autor: Peeter Karask

Kirjeldus: Habekaku (Strix nebulosa) poeg sirutab end, kuna on istunud pikalt oksal ning jäänud kangeks. Pildistatud Harjumaal.

"Söögiaeg"

Äramärgitud töö

Autor: Peeter Karask

Kirjeldus: Habekaku (Strix nebulosa) ema on toonud pojale söögiks muti (Talpa europaea), millest saab kakupojale korralik suutäis. Pildistatud Harjumaal.

Äramärgitud töö

Autor: Kaul Nurm

Kirjeldus: Pihlakamarjade kõhtu saamine nõuab üksjagu osavust. Esmalt tuleb mari kaugemalt oksalt noka vahele küünitada ja siis mängleva kergusega, nagu žonglöör, edasi toimetada.

"Merikotkas mängib jäätükiga"

Äramärgitud töö

Autor: Ingmar Muusikus

Kirjeldus: Kotkas õngitses küünistega laukast jäätüki, vedas selle maale ning hakkas jääd nokaga servast haarates üles upitama. Libe jäätükk ei püsinud hästi nokas. Tükk aega jändas suur lind jääga. Tegevuse eesmärk jäigi selgusetuks. Ju tahab noor merikotkas mõnikord lihtsalt mängida.